Kommenteeri

Kas Sa oled kunagi mõelnud, mis kaasneb sellega kui kinkida kellelegi kullast ehteid? Tulemas on emadepäev ja ka palju muid tähtpäevi nagu nt. pulmad, sünnipäevad ja aastapäevad. Kõikide nende sündmuste puhul on tihtipeale komme kinkida väärismetallist ehteid. Loe meie uuest postitusest teada, mis tagajärjed Sinu otsusel väärismetallist ehteid osta reeglina kaasa toob.

Sinu kingitud ehetel on tegelikult pikk eellugu ja samas ka järelmõju.

Kas Sa teadsid, kui palju kivimassi peab keskmiselt liigutama, et leida vaid üks gramm kulda?

Kas Sa tead, kui palju süsinikku paisatakse õhku ühe grammi kulla leidmiseks?

Kas Sa tead, mis loodusreostus võib kaasneda seoses kulla tootmisega?

Täna müüdud kullast pärineb 2/3 värskelt kaevandatud kullast ja vaid 1/3 taaskasutatud algmaterjalist. Nt. Lõuna-Aafrika Vabariigis kaevandatakse kulda maa-alustest kaevandustest, mille sügavus ulatub kuni 3,9 km maa alla. Seal all on kivi temperatuur kuni 56 kraadi, mille tõttu vajab kaevandus pidevat jahutamist, et seal saaks üldse keegi töötada. Ainuüksi Lõuna-Aafrika Vabariigi kullakaevanduste elektritarve ületab Eesti riigi kogutarvet kolmekordselt.

Kulla välja pesemiseks kasutatakse reeglina tsüaniidileelist, mis on väga mürgine ja juba 70 milligrammine annus on inimesele tappev, samas kui ühes kaevanduses võib vaja minna kuni tonn tsüaniidi päevas. Tsüaniidiga saastatud algkivimeid laagerdatakse tihtipeale lageda taeva all ning tsüaniidiga rikastatud vett avatud hoiutiikides. Samade hoiutiikidega seotud õnnetused ja sellega kaasnevad looduskatastroofid on sagedased ja tõsisemad neist on esinenud mitte ainult kaugetes riikides nagu Ghanas 1998. aastal ja Guyanas 2000. aastal, vaid ka nt. Rumeenias 2000. aastal. Ühe keskmise kullast abielusõrmuse tootmisel tekib ca. 18 tonni mürgiseid jäätmeid. 80 % maailmas sellisel viisil kaevandatud kullast suundub ehtetööstusesse ja ülejäänud 20 % kullast läheb kas investeerimiskullaks või masinatööstusse.


Kas Sa teadsid, kui palju kivimassi peab keskmiselt liigutama, et leida vaid üks gramm kulda?

Kui vanasti piisas ühe grammi kulla leidmiseks ühe tonni aluskivimi liigutamisest, siis täna tuleb kaevandada üle 1,6 tonni.

Kas Sa tead, kui palju süsinikku paisatakse õhku ühe grammi kulla leidmiseks?

Selleks on ca. 16 kg, mis võrdub bussisõiduga Tallinnast Tartusse.

Õnneks on keskkonnale ja inimkonnale paremad alternatiivid olemas. Üheks selliseks alternatiiviks on messingist ehete valmistamine, millega tegeleb ka Keenias tegutsev ehete bränd Kipato Unbranded. Kipato tähendab suahiili keeles sissetulekut, Unbranded seisab selle eest, et uhked ehted oleksid kättesaadavad kõikide jaoks

Oma loovuse eest saavad Keenia pealinna Nairobi vaesematest linnajagudest, Dagoretti Market ja Kiberia, pärit disainerid õiglast hinda. Veelgi paremaks teeb need ehted see, et tooraine ehete jaoks pärineb Nairobi vanametalli turgudelt. Ehteid valmistatakse ainult taaskasutatud materjalidest.

Peamiseks tooraineks on poolväärismetall messing, mis omab kullaga väga sarnast värvi ja mis tekib suuremal hulgal nt. vanade masinate utiliseerimisel. Messingust tehakse ehteid ilma seda eelnevalt üles sulatamata, mis vähendab veelgi ehete süsinikuheidet. Lisaks messingule on ehetele värvi ja omapära lisamisel tarvitatud nt. taaskasutatud puitu ja plastikut. Ainsa väärismetallina leiab mõnede ehete puhul kasutust imeõhuke hõbedakiht. Need samad ehted on alates sellest kevadest laias valikus ka Eestis saadaval meie e-poest. Nii, et mõtle järele, enne kui soetad kullast ehteid, mille ökoloogiline jalajälg on suurem kui arvasid.

Teksti koostamisel kasutatud allikad:
Earthworks/Oxfam America 2004: Dirty Metals – Mining Communities and the Environment,Washington DC.
Springer Spektrum; 1. Aufl. 2016 Edition (20. Februar 2016): Kritische Metalle in der Großen Transformation.

Lisa kommentaar

Email again: